Steingraber “Mina olen ookean”
Jõudsin selle raamatu lugemiseni niivõrd hilja, kuna tahtsin seda kogu aeg endale päriseks soetada. Ühel hetkel sain aru, et ega seda vaba raha nii pea ei tule ja ruttasin raamatukokku. Seda enam pakub rõõmu ja nalja fakt, et just siis, kui lõpetasin raamatu lugemise, tuli rõõmustav uudis, et saan täitsa tasuta selle raamatu omanikuks. Jeei!
Ma jumaldasin seda raamatut. Eks ma mõneti teadsin seda juba ette ära, aga ootused ei vähendanud nauditavust. Kuigi teda pole nii kerge lugeda, kui suvalist juturaamatut või tavalisi populaarteaduslikke teoseid, kuigi päris mitmel korral pöördud eelmiseid lehekülgi lapatades tagasi mõnda nimetust selgitanud kohani või loed lõike mitu korda üle, vürtsitavad isiklikud vahepalad ja kaunid mõttelennud raamatut piisavalt, et ei jääks kuiva muljet. No mitte kuskilt otsast.
Ja raamatust saadav informatsioon on ühteaega jahmatav, kurb ja mõtlemapanev. Ääretult vajalik info kõikidele praegustele ja tulevastele lapsevanematele ning ei jookseks isegi vananevatel poissmeestel mööda selga alla, olen selles päris kindel.
See on raamat, mida tahaks ikka ja jälle üle lugeda, sest kindlasti kinnitub iga korraga uut ja tähtsat infot.
on November 1, 2010 on 6:29 pm
Laenad välja kah?
on December 27, 2010 on 12:54 pm
[...] Blogija Mormelar Sandra Steingraberi raamatust “Mina olen ookean” [...]
on February 2, 2011 on 11:27 am
Sorry, kui ma su hoomorisoonest oma postituses http://quigonjedi.wordpress.com/2011/02/01/mulle-ei-meeldi/ aru ei saanud. Kuid ma pole ei varas, autist ega muud sellist. Kokkupuuteid on aga kõigiga, muidu ma ei mainikski. Kuid mis huumorisse puutub, siis sellest arusaamise tapsid mul 2 endist “imetoredat” klassikaaslast.